Mis on detailplaneering, kellele ja milleks on seda vaja?
Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks.
Detailplaneering koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringute koostamisega tagab vald või linn talle Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ning Planeerimisseadusega pandud ülesannete täitmise ning loob võimalused oma halduspiires asuva territooriumi tasakaalustatud arenguks.
Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kavandatava muudatuse tervikmõju ja leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks.
Detailplaneering on kohustuslik vahend, mida vald või linn kasutab omavalitsuse teostamiseks.
Detailplaneeringute koostamise protsess võimaldab omavalitsusel kaasata elanikke keskkonna muutmise ja kujundamise küsimuste arutamisse. Erinevate huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine planeeringuprotsessis on planeeringu kehtestamise eeldus ja vajalik selleks, et tagada hilisem planeeringu edukas elluviimine. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute läbiviimisele ja ehitiste projekteerimisele.
Detailplaneeringute koostamine võimaldab :
- selgitada mingil territooriumi osal välja üldised ja avalikud huvid, erahuvid ning tagada nende tasakaalustamine,
- rakendada või ümber vaadata varem vastu võetud arengukavalisi ja üldplaneeringulisi otsustuseid,
- suunata planeeringuala linnaehitusliku kontseptsiooni kujunemist,
- korrastada ja optimeerida maakasutust,
- tagada traditsioonilise keskkonna säilitamise ja arengu (keskkonna muutmise) vaheline tasakaal,
- vältida või leevendada kahjulikke keskkonnamõjusid,
- hoida ära erinevate maakasutuse sihtotstarvete konflikte, ennetada tülisid,
- teha enne ehitiste projekteerimise alustamist avalikult otsustusi tulevaste ehitiste funktsiooni, mahu,
- ehituslaadi ja kujunduse kohta,
- luua eeldused omavalitsusele vastuvõetava erahuvi teostamiseks,
- kindlustada keskkonna korrastamisega paikkonna mainet,
- suurendada selgete reeglite kehtestamisega paikkonna ja linna atraktiivsust investeeringute ligitõmbamiseks.
Ideaalne on, kui menetlemisel ilmnevad erimeelsused lahendatakse ja kehtestamisel ei jää lahendamata vaidlusi. Tihti tuleb aga kõigil teha järeleandmisi ja jõutakse lahenduseni, millega keegi ei saavuta esialgu seatud “puhtaid” eesmärke. Detailplaneering on oma olemuselt erinevate isikute, kohaliku omavalitsuse ja riigi huvide vaheline avalik kokkulepe, mis fikseeritakse kehtestamise otsusega.
(näiteks: Kultuuriväärtusliku miljööga piirkonnas kehtestatud kohustused kasutatavatele ehitusmaterjalidele või nõue kahjuliku keskkonnamõju leevendamiseks on üldine huvi, millega teised detailplaneeringu protsessis osalejad on leppinud).