Detailplaneeringu koostamise kohustuslikkus §3, §9
Alad ja juhud, millistel detailplaneeringu koostamine on kohustuslik, on määratud Planeerimisseaduse §3 lõikes 2. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel järgmistel juhtudel:
Soovitused detailplaneeringu koostamiseks
- uute hoonete, välja arvatud üksikelamu kõrvalhooned, suvila kõrvalhooned ja aiamaja kõrvalhooned ning teised kuni 20 m² ehitusaluse pindalaga väikehooned, ehitusprojekti koostamise ja püstitamise aluseks,
- olemasolevate hoonete, välja arvatud üksikelamu, suvila ja aiamaja ning nende kõrvalhooned, maapealsest kubatuurist üle 33 protsendi suuruse laiendamise ja selle ehitusprojekti koostamise aluseks,
- maa-alade kruntideks jaotamise korral.
§ 3 lg 2 p 1 on sõnastatud nii, et üksikelamu, suvila ja aiamaja kõrvalhoonetele ei laiene teistele väikehoonetele seatud 20 m² piir.
Kõigil teistel juhtudel, näiteks mingi rajatise ehitamise aluseks, detailplaneeringu koostamine üldreeglina linnades, alevites ja teistel kompaktse asustusega aladel kohustuslik ei ole.
Alevike ja külade olemasolevad ja kavandatavad selgelt piiritletavad kompaktse asustusega territooriumi osad, st detailplaneeringu koostamise kohustusega alad, määratakse PLS § 8 lg 3 punkti 4 kohaselt üldplaneeringuga; kui need alad on üldplaneeringuga määramata, määratakse detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud § 7 lg 3 p 5 kohaselt kehtestatud maakonnaplaneeringuga.
Detailplaneeringu kohustusega aladeks tuleks pidada kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku või küla osa. Kindlasti tuleks lugeda kompaktse asustusega territooriumi osaks PLS § 3 lg 2 mõistes olemasolevad ühtse tänavavõrgu ja tehnovarustusega endised suvila ja aianduskooperatiivid, kuigi nad ei ole ei küla ega alevik tavatähenduses.
Lisaks sellele on jäetud juhtudel kus üldreeglina kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus kohalikule omavalitsusele § 9 lõikega 10 õigus lubada teatud hoonete ehitamist või krundijaotuse muutmist ilma detailplaneeringut oostamata ning vajadusel algatada detailplaneeringu koostamine § 9 lg 11 alusel ka nendel aladel või juhtudel, mille puhul üldreeglina detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.
Kui detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul kehtiv detailplaneering puudub, on tegutsemiseks lubatavad ja kokku lepitavad piirid määramata.
Kehtestatud detailplaneeringu puudumine tähendab detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel sisuliselt krundijaotuse määramise või muutmise, ning § 3 lõikes 2 nimetatud uute hoonete ehitamise ja olemasolevatele hoonetele juurdeehitiste tegemise keeldu.